Inimene on ainus imetaja, kes joob teise imetaja piima.

Rinnalaps vs pudelilaps

Rinnalaps: kasvukõver aeglasem, nahavolt õhem, infektsioone harvem/kulg lühem, erinev soole mikrofloora

Pudelilaps: kasvavad kiiremini, söövad rohkem, infektsioone - enamprebiootiline kaitse nõrgem, plasma insuliini konts. suurem

Neerude lahjenduskoormus (mosm/l):

· rinnapiim 93

· imikupiimasegu 135

· lehmapiim 308

Miks pudelilaps kasvab kiiremini?

· Toit energiarikkam? – ei tohiks olla

· Saab rohkem valku? – ei tohiks saada

· Saab rohkem mineraale, on janusem, sööb rohkem? – võib olla

· Segudes puuduvad rinnapiima mittetoitelised ühendid (hormoonid, kasvufaktorid jm) – kas need reguleerivad ka kasvu ? - ei ole teada

Epigenotüüpi mõjutab prenataalne ja varane neonataalne toitumine ning loote keskkond

Kasvu aktseleratsiooni hüpotees: kiire postnataalne kasv programmeerib vererõhu ⇑, düslipideemia, insuliini resistentsuse ja rasvumise. Ei sõltu sünnikaalust, vaid toidust.

Loote vs keskkond: embrüo varane kunstlik keskkond kehavälise viljastamise korral, Erinev hoolitsus varases neonataalses eas.

Rasvumist hilisemas elus programmeerub varane toit, rinnapiim vähendab rasvumise riski.

Piimahõimluse hüpotees:

Amme (wet nurse) imetatud omal ja võõral lapsel võib areneda veresugulus:

· rp elussubstantsid (nt tüvirakud) mõjutavad epigeneetilist regulatsiooni – mikroRNAd

· kui epigeneetilised muutused on pärilikud, muutuvad amme poolt imetatud lapse järglased veresugulasteks amme lapse järglastega

· nende abiellumisel geneetiliste haiguste risk ?

Rinnapiim

· on lapse tervise sünnijärgse metaboolse ja immunoloogilise programmeerimise kõige tähtsam element

· rahuldab kõik lapse vajadused (ex vit D ja K ) esimese 6 elukuu jooksul

Vastsündinu oskused ja käitumine. Ema-lapse side. Imetamise toetamine.

Loeng H. Varendi.

Loote kopsude areng:

I e kanalikulaarne faas – bronhioolid jagunevad, vaskularisatsioon suureneb, kuboidne epiteel lameneb (terminaalsed kotid e. primitiivsed alveoolid)

II staadium (alates 6k) – alveolaarsed epiteelrakud – II t pneumotsüüdid, toodavad surfaktanti