Raseduseelne BMI         Kaaluiive

Madal <19.8 12,5-18

Normaalne 19.8 - 26.0 11,6-16

Ülekaaluline 26.0 - 29.0 7-11,5

Rasvumine > 29.0 6-7

Teismeliste jaoks on tavapärane normi ülemise piiri lähedane kaaluiive, lühikesekasvuliste naistele (<157 cm) on tavapärane normi alumise piiri lähedane kaaluiive.

Raseda jälgimine:

· Esimene visiit tavaliselt 6.-8. raseduse nädalal

· Üldine läbivaatus, kehamass, pikkus

· Laboratoorsed analüüsid: kliiniline veri, veregrupp, reesusfaktor, HIV, süüfilis (RPR), Bhepatiit (HbsAg), uriini analüüs, uriini bak. külv • günekoloogilised analüüsid: klamüüdia, PAP test

· Loote väärarendid ja haigused

· Ema tervis raseduse ajal

· Loote kasv, areng ja heaolu

· Ema haigused raseduse ajal àmõju emale, lootele.

Loote võimalike väärarendite väljaselgitamine:

· I trimestril NT (nuchal translucency)„kuklapiirkonna läbikumavus“ sonograafiline skriining 11+0 -13+6 ras. näd.

· I trimestri seerumskriining: vaba ß-hCG, PAPP-A (pregnancy-associated plasma protein).

· Double- või Triple-test: a-fetoproteiin (AFP), kooriongonadotropiin (hCG), konjugeerimata östriool (uE3)14+0 – 17+6. ras. näd.

· II trimestri UH 19.-21 näd

Sobiv aeg amniotsenteesiks on alates 15+1 rasedusnädalast ja koorionibiopsiaks alates 11+0 rasedusnädalast

Non-Ivasive Prenatal Diagnostis

· põhineb lootelt pärit rakuvaba DNA analüüsimisel ema verest

· rakuvälise DNA eluiga lühike, seetõttu ei sega analüüsi eelmised rasedused

· kasutatakse sagedasemate trisoomiate (21, 18, 13, sugukromoomid) avastamiseks, lisaks submikroskoopilised muutused

Avastamismäär: trisoomia 21 (Downi sündroom) 99,5% trisoomia 18 (Edwardsi sündroom) 96–99% Trisoomia 13 (Patau sündroom) 79-95% Valepositiivsete juhtude osakaal on vastavalt 0,1%, 0,15% ja 0,4%

Haridus ja infoallikad:

· alg- ja põhiharidusega naistel olulisem perekond, ükski neist ei “ava” teatmeteost

· perekooli peab oluliseks pigem kõrgharidusega rase

· sotsiaalvõrgustikku peab olulisemaks keskharidusega rase

· arst ja ÄE on kõikide haridustasemega rasedate hulgas kõige olulisem (>70%)

Sünnitus:

Sünnitus = raseduse lõpe alates 22. rasedusnädalat:

· Ajaline sünnitus (raseduse kestvus 37- 42 nädalat)

· Enneaegne sünnitus 22n+0 kuni 36n+6p

· Abort alla 22 n (21n+6p, laps < 500g)

· Raseduse kestus indiviiditi on väga erinev

- 2/3 naistest sünnitab raseduse kestvuse korral 40 näd. ±10 päeva.

Sünnitus algab regulaarsete emakakontraktsioonide (tuhude) tekkimisega, mis viivad emakakaela avanemisele ja loote ning platsenta sündimisele.

Perinataalperiood EMA:

· Antenataalne periood < 22 rasedusnädalat

· Intranataalne periood >22. rasedusnädalat

· Postpartum periood kuni 6 näd.

Perinataalne periood LAPS:

· Prenataalne periood

· Infranataalne periood

· Neonataalne periood

- Varane > 7 päeva

- Hiline 2-28 päeva

Loote seis (situs):

· Pikiseis 99,5%

· Ristiseis 0,5%

Loote asetus (positio) ja asetsuse teisend (visus):

Loote eestasetsev osa (prasentatio)

Loote hoiak (habitus)

Sünnitusele eelnevad sümptoomid:

· Ettevalmistavademakakontraktsioonid(Braxton Hicks) alates 6. rasedusnädalast, enamasti valutud, lühiaegsed <4 korda tunnis

· Limakorgieraldumine –mõnipäev enne sünnitust, vahel vahetult enne sünnitust

· Verekiududega vooluseeritumine - emakakaela pehmenemine ja lamenemine

· Lootevee puhkemine(15-20% juhtudel)- sellele järgneb spontaannesünnitustegevuse käivitumineenamasti24 tunnijooksul.

Sünnituse perioodid:

· I Avanemisperiood→ kestab regulaarsete emakakontraktsioonide algusest kuni emakakaela täieliku avatuseni

- Latentne faas (kuni em.kaela avatuseni 3-4cm)

- Aktiivne faas e. aktseleratsioonifaas (3(4) – 8cm)

- Passiivne faas e. detseleratsioonifaas (8-10cm)

· II Väljutusperiood→ em.kaela täielikust avatusest kuni lapse sünnini

· III Päramiste ehk platsentaarperiood→ algab lapse sünnist ja lõpeb platsenta ja lootekestade sünniga.

Sünnituse kestus/perioodid:

Emakakaela avanemise tempo 1 cm/tunnis (nullipara), 1,5 cm/tunnis (multipara). Sünnitaja ei tohiks näha kaht päikesetõusu!

Kuidas läbib loode sünnitusteed?

4 olulist momenti:

1. Loode painutab pead, siseneb väikevaagnasse

2. Pea sisemine pööre, läbib väikevaagna

3. Loode sirutab pead, väljub vaagnast

4. Pea väline pööre, et liikuda õlgadega läbi väikevaagna

Platsentaarperiood ehk päramiste periood (sünnituse III periood):

· Emaka kokkutõmbed jätkuvad, nõrgemad ja harvemad

· Emakas kontraheerub, platsenta eraldub

· Emaka ülemine segment lükkab platsenta emakast välja

Hemostaas sünnitusjärgselt:

· Emaka lihaste kontraktsioon komprimeerib emakaartereid

· Oksütotsiini vabanemine hüpofüüsist tugevdab emaka kontraktsiooni

· Muutused verehüübimis/koagulatsiooniss üsteemis (fibrinogeeni hulk suurem jt)

· Verekaotus normi piires - 0,5-0,7% sünnitaja kehakaalust (<500ml)

Sünnitusjärgne periood:

· varane - 24 tundi

· hiline kuni 6-8 nädalat

· enamik raseduspuhuseid muutusi ema organismis taandub 6-8 nädalaga

· statistika aspektist lähtudes kestab sünnitusjärgne periood 42 päeva sünnitust

Valuvaigistamine:

· liikumine, massaazh, veeprotseduurid, sobiv muusika, asend

· refleksoteraapia – nõelravi. Aqua –blokk

· naerugaas

· narkootilised valuvaigistid

· paratservikaalanalgeesia

· epiduraalanalgeesia

· lokaalanesteesia lahkliha piirkonda.

Loote areng ja selle uurimine – mõjutamine. Loote valmistumine üsaväliseks eluks

Loeng Heili Varendi

6 nädalat

· näojooned on nähtavad, sealhulgas suu ja keel

· silmas on reetina ja lääts

· põhilised lihased on olemas, loode liigutab

· lapsel oma, emast erinev veregrupp

· punaliblesid ei moodusta enam rebukott, vaid maks.

8 nädalat

· ½ tolli pikk, kaitstud lootekotiga, milles on lootevesi

· loode ujub ja liigutab õrnalt

· jalad ja käed on pikenenud, sõrmed eristatavad

· lähipäevil arenevad varbad

· ajulained on mõõdetavad

Mõnuained ja vastsündinu

· narkootikumid (kodeiin, heroiin, metadoon, morfiin, propoksüfeen)

· teised (etanool, nikotiin, amfetamiin, kofeiin, kokaiin, LSD, kannabis)

Fetal Alcohol Spectrum Disorder FASD:

1. FAS: 

· näojooned: lühike silmapilu (<10th)

· õhuke ülahuul, lame filtrum

· pre-/ postnataalne kasvupeetus

· neurokognitiivsete häirete tunnused

2. Osaline FAS:

· alkoholi eksp. kinnitunud

· neurokognitiivsed häired ja mõned näojooned

3. Alcohol Related Birth Defect (ARBD)

Lukuaugukirurgia e fetendo

Näidustused:

· TTTS – twin-twin transfusion syndrome

· Obstruktiivsed uropaatiad

· Aordi või kopsusoonte valvuloplastia

· Atriaalne septostoomia

· Diafragmaalsong

Kaksikute transfusioonisündroom:

· Üks platsenta, üks koorion, vereringe seguneb (anastomoosid)

· Üks loode doonor, teine retsipient 

· Ühel rohkem lootevett, teisel vähem

· Mõlemad võivad hukkuda

· Laserablatsioon aitab

Esimene avatud lootekirurgia:

· 1980 Dr. Harrison jt. harjutasid loomadel

· 1981 - lootel hüdronefroos, mis oli arenenud okluseerunud urotrakti tõttu. Paigaldati kateeter, et uriin vabaneks normaalselt.

Avatud lootekirurgia:

· Tsüstilised kopsuhaigused

· Diafragmaalsong

· Südamehaigused

· Pulmonaalne sekvestratsioon

· Sakraalpiirkonna teratoomid

· Meningomüelotseele

· Kasvajad

Enneaegne sünnitus (22n+0p – 36+6)

Riskifaktorid: lootekestade ja emakasisene põletik (koorioamnioniit) -1/3, ema vanus <17a >35a, ema suitsetab, kokaiinitarvitaja, eelmine ea sünnitus, ema alatoitumus, ema haigus (diabeet, autoimm.haigused), mitmikrasedus, loote anomaaliad, ema suuõõne infektsioonid!

24 nädalat – võimalus ellu jääda

III trimester:

VII k. 

· NS kontrollib hingamist ja termoregulatsiooni

· kopsud saavad hingata

· liigutused organiseeritumad ja lihased tugevamad

· isiksuse märgid ja käitumismustrid, muusikaeelistused

· reageerib valgusele ja võib jälgida vilkuvat tuld. 

VIII kuuks NS-s palju neuroneid. Signaalid muutuvad sõnumiteks, ideedeks, otsusteks ja mäluks. IX kuu vältel jätkub kasv ja areng, ettevalmistus emakast väljumiseks.

4-D UH võimaldab uurida loote näo miimikat kolmanda trimestri algul. See võib olla loote aju funktsionaalse seisundi ja heaolu uurimismeetod ning võtmemeetodiks loote neuropsühholoogilisel uurimisel.

Loote meeled, mälu, õppimine:

Organismi käitumistsandite areng:

1. Autonoomne – elutähtsad funktsioonid: süda, vereringe, kudede perfusioon

2. Motoorne – liigutused (lootel 9. näd.): koordineerimata, koordineeritud

3. Teadvusetase - ärkvelolek, uni (17.18. n.)

4. Tähelepanu ja suhtluse tasand (25. n.)

Tähelepanu ja teadvus:

· Lootel REM-und 23. näd.-st – näevad und!

· 30. rn. enneaegsetel ca 100% unest REM-uni, 40. nädalaks ca 50%-ni

· 16. nädalast erektsioon ja sõrme imemine – meeldiva enesestimuleerimise oskus!

Emakas kui keskkond:

· kõike muud kui vaikne, pime, rahulik vesivoodi!

· laps on seal aktiivne, ergas, elab stimuleerivas keskkonnas.

· stimulatsiooni kvaliteet?

· missugune on mõju arenevale lapsele?

· emakasisese rõhu muutumine liigutusel

- lineaarsed ja angulaarsed kiirendused

- aktseleratsioonid

- vibratsioon

- mehhaaniline kompressioon

Sensoorsed impulsid mõjutavad loodet:

· Stimulatsioon on elutähtis:

- soodustab kopsude ja hingamislihaste arengut 

- hingamine – suuõõne, keele ja neelu areng

- neelamine – kui impulsse ei ole ja liigutusi on vähe – arengupeetus või kontraktuurid                   

- mõju jäsemete liikumisele

Somatosensoorne süsteem:

· 7.näd. – trigem. ganglioni ühendus perif. naha-lihasharudega; samuti tsentraalsele – V kraniaalnärvi ja ajutüvega motoneuroni kontakt lihasega

· 10,5 näd. käte tundlikkus

· 14. näd. kogu keha tundlikkus NB! Enne küpsevad tsoonid, mis ka hiljem on tundlikumad, erogeensed

· < 29. näd. valutundlikkus subkortikaalne: ei suudeta valuaistingut moduleerida, see kandub muutumatult kõrgematesse keskustesse ja vallandab generaliseerunud vastuse

Loote kuulmine:

Emakas on palju lärmi:

· Endogeenne

· Väljast läbi ema kudede (summutuvad 20-40 dB võrra, kaotavad harmoonia, säilitavad rütmi, intonatsiooni)

· Kuulmine on kõige paremini arenenud meel lootel – seda on väga palju uuritud

· Reaktiivne kuulmine alates 16GN (Shahidullah, Hepper 1992)

Loote ja vastsündinute reaktsioonid helidele:

· 106-110 dB ex ut – generaliseerunud mot. vastus, FHR  

· 90-100 dB ex ut. (kõne, muusika) – FHR , liigutused lakkavad (tähelepanureaktsioon).

· Tuttav heli – FHR langus

· Reaktsioon sõltub käitumisseisundist

· Reaktsioonid vähenevad stiimuli kordumisel (habituatsioon) = õppimine.

Vibroakustiline habituatsioon:

· algab 22.-24. rn.

· kõik norm. looted habitueeruvad 10-50x järel al. 32. nädalast, T>P

· habituatsioon on häiritud:

- Üsasisene kasvupeetus

- Ema suitsetamine

- Loote hüpokseemia

- Alkohol (v.a. propranolool)

- Sedatiivsed ravimid

· Kliin. tähendus: loote KNS funkts. astme eristamine.

Loote kuulmine:

· kõige intensiivsem akustiline signaal – ema hääl

· loode tunneb ema häält, see on vajalik:

- intellekti areng

- kõne areng

- keele areng

- ema äratundmine

- kiindumuse kujunemine

· 26.-34. rn. looted ja vastsündinud reageerivad ema häälele südamerütmi langusega – see rahustab last (Fifer, Moon)

· korralikult ärkvel loode teeb vahet 

- mees- ja naishääle

- silpide (BIBA vs. BABI)

- tuttava ja võõra salmi vahel.

· sõltub loote seisust: 

- kui on peaseis, võib kuulda rohkem luukuulmise kaudu

- tuharseisus kuuleb rohkem ema sisehelisid

· laul on sageduselt rikkam kui kõne

- laulda lootele ja lapsele!

- laululinnud, keda haudus mittelaululind, ei oska laulda!

Vastsündinud eristavad keelt, mida kuulsid looteeas, teisest keelest (Mehler jt.). Looted ja vastsündinud eristavad TV-seebi põhiviise, kui emad on jälginud kindlat seriaali raseduse ajal (Hepper jt.). Kui ema elas ras. ajal lennujaama lähedal, ei hakanud vastsündinu müra peale nutma.Muusika valmistab kõrva, keha ja aju ette kuulma, aru saama ja rääkima. Laps võib omandada looteeas muusikaeelistuse, õpib tundma tulevast keskkonda, valmistub kohtumiseks emaga, tunneb ta ära.

Müra on ohtlik!

· arenevale kõrvale on väga ohtlikud intensiivsed madalasageduslikud helid!

· krooniline müra võib kahjustada loote kuulmist (karvarakud hävivad)

· loode võib ehmuda.

Loote keemiline ökoloogia:

· ema dieedi koostisosad

· nende selektsioon läbi platsentaarbarjääri

· raseduse lõpul jõuab ema toiduvalik soodustatult lootele

· lootevees on leitud 390 erinevat ainet; ühel indiviidil korraga ca 120.

Emakas toimub loote pidev kemosensoorne adaptatsioon:

· 50% nabaveeniverest otse loote ajju; ülejäänu metaboliseerub

· lootevees olevad ained on enamasti metaboliseerunud; kopsude ja sülje kaudu erituvad ained satuvad lootevette otse

Lootevee tsirkulatsiooni ja koostist mõjutab:

· loode ise: urineerimine

· ema söök ja jook: metaboliidid ja aroomid jõuavad looteni: kui ema neelas alla küüslaugukapsli, lõhnas lootevesi 1 t pärast

· ema – loote ülekanne: ema stress ja suitsetamine – platsentaarringe langus , loote varustatus ja ainete äravoolulangus

Haistmine:

· Imetajate genoomis on 1% haistmiseks, inimesel paljud neist “mustad”

· Paljudel imetajatel vastsündinu põhiline orienteerumine haistmise kaudu

· Rhinencephalon (our “nosebrain”) registreerib lõhnu nii, et me ei teadvusta, et oleme lõhna kinni püüdnud. Sellega ta aga mõjutab meie emotsioone, mälu ja motivatsiooni

· Kui haistmisvõime kaob, ei saa hippokampus ja mandeltuum, meie emotsioonide vahendajad, stimulatsiooni ja inimene tunneb end surutuna.

· Lõhnadega tegelevad meil samad aju osad, mis tegelevad emotsioonidega nagu limbiline süsteem, mida seotakse viha, hirmu, rõõmu, kurbuse ja seksuaalse erutusega.

· Järelikult mõjutavad lõhnad ka meie käitumist

· Haistmisvõime elu jooksul väheneb!

Feromoonid:

· Signaalühendid, mida isend eritab õhku ja mis mõjutavad tajumatult selle liigi teiste isendite käitumist ja füsioloogiat

· Stimuleerivad kiireid käitumismuutusi või neuroendokr. süst. kaudu pikaajal. protsesse

· Loomadel seksuaalne käitumine, vastsündinu nibuhaaramine küülikul

· Inimestel – aksillaarained reguleerivad teise inimese bioloogilisi rütme (Stern, McClintock 1998)

Major Histocompatibility Complex:

· esineb kehalõhnades

· hiirtel mõjutab partnerivalikut (otsib erinevat MHC, et saada tervemaid järglasi)

· inimene on võimeline lõhna alusel valima meeldivaim ja ebameeldivaim partner – kontratseptiive tarvitavad naised tegid valesid otsuseid!

· ära kasuta partneri valikul lõhnaõli ega beebipille!

Loote haistmine:

· 16.-18. rn. organid küpsed

· vomeronasaalorgan hästi arenenud 18.n.

· lootevesi tsirkuleerib ninakäikudes 4. kuust

- Otsene haistmine (nina lk. kemoretseptsioon) - lootevee nuusutamine

- Passiivne haistmine - hematogeensed lõhnaained, lootel hästi arenenud kapillaaristik haistmismukoosas.

Optimaalne vastsündinu asend juba mõni minut pärast sündi: kõhuli ema rinnal, müts peas, kaetud sooja rätikuga.

Vastsündinu toitmiseelne käitumine:

Vastsündinu asetatakse kõhuli ema kõhule:

1) Algul puhkab

2) Hakkab keelega ja suuga otsima

3) Tõstab ja pöörab pead

4) Paneb käe suhu

5) Lükkab jalgadega

6) Nihutab rinnale, leiab nibu, hakkab imema

Kas sünni järel kogetud lõhn jääb meelde?

· lõhnaekspositsioon:

- Keisrilõike teel sünd. poisid ja tüdrukud jagati kirsi või granaatõuna lõhnagruppidesse

- postnataalne vanus 11 ± 2 min. 

- lõhnaekspositsiooni kestus 30 ± 2 min.

· vastsündinud eelistasid pöörata pea esimesest elutunnist tuttava lõhna suunas.

· 30-minutiline lõhnaekspositsioon 1. elutunnil mõjutas vastsündinu lõhnaeelistusi 2.- 5. elupäeval.

· Lõhnaeelistusi mõjutas sünnitustegevuse olemasolu enne keisrilõiget.

Tähelepanekuid lõhnade perinataalses perioodis:

· lõhnadel on suur tähendus vastsündinu käitumisele

· ei tohiks sekkuda lapse loomulikku keskkonda!

· sünnieelne lootevee lõhna õppimine aitab lootel tunda ema toiduharjumusi ja hiljem leppida variatsioonidega rinnapiima maitses ja lõhnas

· rinnalõhna eelistus peaks olema geneetiliselt determineeritud – loodus ei saa riskida, muutes rinnalõhna äratundmise sõltuvaks ettearvamatutest sünnieelsetest- ja aegsetest juhtumustest.

Maitsmine:

· maitsmisvõime 13. rn.; kui kogemus II pool

· spetsiifiline reaktsioon piimale: äratundmine (FHR , motoorne akt. muutub)

· rotilootel suuümbruse puudutamine – pühkeliigutus. Kui panna piima ja puudutada, ei pühi ära.

Kaasasündinud maitsevõime ja eelistused

· Magus viitab söödavatele, kõrge kalorsusega ainetele

· Kibe – häire, et võib olla mürgine

· Kohe pärast sündi: või ja vanilje, mõnus ilme, mädamuna, põlgusgrimass.

Varane programmeerumine:

· Kui ema tarbib pidevalt kõrge kalorsusega süsivesikurikast toitu, võib päriliku rasvumise ohus laps saada programmeeritud sellisele toidutarbimisele ning rasvuda (chipsi, hamburgeri-koola tarbijatel tõestatud)

· Kui on pärilik eelsoodumus alkoholi ületarbimiseks, võib rasedusaegne “alkoholitarbimine” soodustada lapsel alkoholismi avaldumist hilisemas eas.

· Sõltuvusainete (sh. nikotiin) tarbimine programmeerib lootel edasises elus sõltuvuse millestki (sõltuvusained!).

Nägemine:

· Laps on visuaalselt naiivne -puudub oluline kogemus

· Kaasasündinud näotunnetusvõime

· Hea nägemismälu – tunneb varsti ema ära

· Õppimisvõimet hõlbustab ema hääle kuulmine – kui üks nägu räägib sellise häälega, mida kuulsin enne sündi, peab see olema minuga väga seotud isik!

Sünnieelne sensoorne kogemus:

· liigiomase käitumise tunnetamine

· sugulaste äratundmine

· ema ja lapse vahelise suhte algus

· kergendab harjumist ja õppimist

· vallandab esmavajaliku sünnijärgse käitumise

Sünnieelne aju stimulatsioon:

· üsasisene keskkond mõjutab oluliselt isiksuse arengut

· pidev stress (CRH emal) võib kahjustada loote KNS (hippokampus ja limbil. süsteem)

· õiged stiimulid võivad soodustada aju arengut

Mis halvendab õppimist?

· rauavaegus, aneemia, Hippokampuse arenguhäire, ema vaegtoitumine, nikotiin, alkohol kokaiin, olmekemikaalid (PCB), plii jne.

Sünnieelne muusikatunnid:

· väga erinevaid koolkondi ja teooriaid (tunnid enamasti 26.-28. rn.-st paar korda nädalas või iga päev).

Make Way for Baby järeldused:

· Stimuleerib intelligentsuse ja sotsialiseerumise oskusi

· Parandab võimet suhelda ja väljendada end

· Sellised lapsed on erksad, tähelepanelikud, rahulikud, naeratavad ja sõbralikud

· Prenataalne stimulatsioon ehitab terve ja armastava peresuhte!

Sünnieelsed muusikatunnid:

Järeldused: varem hakkasid sõnu ütlema, kõikide meelte areng oli parem, kognitiivne areng parem!, isadel parem side lastega, imetamine rohkem edukas.

Inimese võimete lätted on prenataalses perioodis:

· Algab: tunnetamine, tajumine, seostumine, õppimine, mälu

· Vastsündinul on käitumisprogramm, mis moodustab alusmüüri indiviidi võimete arenguks tulevikus.

Vastsündinu loomulik toitmine. Rinnapiima koostis ja kasulikkus

Loeng A. Ormisson

Laktogenees:

LI ja LII – hormonaalne staadium;

LIII – autokriinne staadium (lokaalne kontroll)

Prolaktiin tekitab piima

Progesteroon pidurdab piima teket

Piim tekib laktotsüütides ja koguneb alveooli. Kui alveool on täis, prolaktiini retseptor pidurdub ja piima ei teki.

Rinnapiima tekib:

· esimesed 24 tundi – ternespiim ca 37 ml

· 24 – 96 tundi – üleminekupiim, veidi rohkem

· 5. päev – 500 ml/ päevas

· 3.-5. kuu – 750 ml/päevas

· 6. kuu – 800 ml/päevas

Rinnapiim – imikutoidu bioloogiline norm:

Rasv 3,2 - 3,5% (167 rasvhapet)

· 95% triglütseriidid, hulk vanusega ⇑⇑⇑⇑, DHA ja AA ⇓⇓⇓⇓

· kolesterool 200-560 mg/100g rasvas

· Piimarasv ei ole ainult energiaallikas

Valk 0,8-0,9%

· Valgusisaldus ⇓⇓⇓⇓ (ternespiimas 2-3 g/100ml; küpses rp 0,9 ⇒ 0,8 g)

· Beta-kaseiin, vadakuvalk: alfa-laktalbumiin, laktoferriin, sekretoorne IgA, lüsosüüm, interferoon jt kaseiin:vadakuvalk 80:20 ⇒ 50:50

Süsivesikud 6,9-7,2% - laktoos

· Laktoosi konts ⇑ 2 g ⇒ 6g/100ml

· Oligosahhariide 1,0-1,5 g/100ml hulk ei muutu (teistel imetajatel ⇓)

Ternespiim ehk kolostrum (2-3 päeva)

· Palju antikehi, alju leukotsüüte(kaitseb nakkuste vastu)

· A-vitamiin, kasvufaktorid(toetab GI küpsemist ja kasvu)

· lahtistav(eemaldab mekooniumi (looteroe))

· valku rohkem kui rp

· Sv vähem kui rp

Rp sisaldab tuhandeid bioaktiivseid molekule, mis:

· kaitsevad last infektsiooni ja põletiku eest

· toetavad organite küpsemist ja kasvu

· korraldavad normaalse mikrobiaalse kolonisatsiooni

Rinnapiima kasvufaktorid:

EGF -epidermaalne kasvufaktor (epidermal growth factor )

· ⇑ DNA süntees ja sisaldus peensooles

· ⇑DNA süntees maksas

· ⇑ pankrease kaal

TGFα αα α - muunduv kasvufaktor alfa (transforming growth factor α)

· kiireneb mao tühjenemine

Mõlemad rinnapiima kasvufaktorid on vajalikud maksa, lihaste ja naha arenguks

Rinnapiim on troofiline toit:

Prebiootikum on toidukomponent (seedumatu toiduosa), mis spetsiifiliselt fermenteerib tervisele kasulikke soolebaktereid

Probiootikumon elusmikroobe (piimhappebakterid) sisaldav toidulisand, mis mõjutab soodsalt soole mikrofloora tasakaalu

Probiootikumid:

· Mitte kõik piimhappe- või bifidusbakterid ei ole probiootikumid

· Probiootikumide kombinatsioonidel on erinev mõju. Ei saa öelda, milline probiootikum on parim

· Mõju inimese tervisele:

- modifitseerivad soolemikrofloora kujunemist (Rp laktoos -⇒⇒⇒⇒ bifidobakterite paljunemine)

- mõjutavad kujunenud mikrofloora koostist ja aktiivsust

- positiivne efekt rotaviirusdiarröa, ab ravist põhjustatud diarröa (Lactobacillus GG) ravis

· Oligosahhariidid- mitteseeduvad süsivesikud (dietary fiber), rinnapiimas üle 200 (lp 20x vähem), toodab rinnanääre

· Mitte ühelgi emal ei ole leitud kõiki – miks rp on erinev koostis?

· Roll pole lõplikult selge, kindel: prebiootikumid- “toidavad” soole mikroobe ehk kes sööb, see kasvab. ei tarbi E.coli, Bb. longum (600 genoomi) tarbib Bb.infantis (200-300 genoomi)

· Inimese oligosahhariide ei ole praegu võimalik lisada piimasegudele

Rinnapiima kaitsefaktorid (antimikroobsed ja antiviraalsed):

· Sekretoorne IgA (SIgA) antikeha seob antigeene ja mikroobe, ei lase neil kinnituda soole limaskestale neutraliseerib toksiine ja viiruseid

· Laktoferriin - pidurdab E. coli kasvu sooles

· Lüsosüüm - aktiivne ensüüm gram-positiivsete mikroobide seina vastu

· Bifidusfaktor- rinnapiima vähene puhverdusvõime, väike valgu ja P sisaldus, suur laktoosisisaldus soodustab laktobatsillide kasvu sooles

· Hormoonid - prostaglandiinid – seedekulgla motoorika aktivaator, kortisool – kõhunäärme kasvu stimulaator

· Ensüümid –lapse seedeensüümid (näit. laktaas), piimaensüümid.